Juunis 2025 viis Eesti ametlikult oma taastuvenergia väljavaate uuele tasemele, kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) algatas keskkonnamõju hindamise programmi ettevalmistamise Avara Tuulepargi avamere tuulepargi projektile, mida varem tunti Saare 1 nime all.
Riikliku mereala planeeringu kohaselt pandi see ala – mis oli algselt määratud „innovatsioonialaks“ avamere tuuleparkidele Saaremaast läänes – 2025. aasta alguses oksjonile ja kannab nüüd uut nime: Avara. Lisateavet projekti kohta leiate aadressilt www.avarawind.ee
Projekti arendab Oxan Energy koostöös Balti ja Euroopa taastuvenergia arendajatega Avara konsortsiumi raames. Projekti raames paigaldatakse kuni 900 MW võimsust 88 km² suurusele alale, mis asub umbes 60 kilomeetrit Saaremaast läänes ja 200 kilomeetrit Rootsi rannikust idas. Piirkonnas on stabiilne tuulekiirus üle 9 m/s, see jääb eemale peamistest kaubanduslikest laevateedest ning on hästi asustatud tõhusaks võrguühenduseks Mandri-Eestiga.
„Avaral on strateegiline asukoht Rootsi, Soome, Eesti ja Läti vahel,“ ütleb Tallinnas asuv projekti arendusjuht Nikon Vidjajev. „See asub Läänemere energiakoridori keskmes, kus ujuvtuulikud saavad aidata tasakaalustada piirkondlikke energiavooge ja tugevdada pikaajalist energiajulgeolekut.“
Esimene samm
Keskkonnamõju programmi ettevalmistuste ametlik algus 17. juunil 2025 märgistas Avara esimest suurt verstaposti ja asetas selle Euroopa järgmise põlvkonna taastuvenergia algatuste sekka.
Vaid päev hiljem, Pariisis toimunud foorumil Seanergy 2025, pälvis projekt rahvusvahelise koostöö auhinna (International Cooperation Award), millega tunnustati selle arendamise taga oleva piiriülese partnerluse tugevust ja Eesti esilekerkivat rolli Euroopa avamere tuuleenergia sektoris.
Tuginedes Prantsusmaal välja töötatud tehnoloogilisele ekspertsiisile, esindab Avara arenenud avamere innovatsiooni ülekandmist Läänemere piirkonda kommertsiaalses mahus. Selle projekti kaudu kohandatakse ujuvtuulikute projekteerimise, keskkonnainseneria ja digitaalsete meresüsteemide alaseid teadmisi Eesti tingimustele.
See on üks esimesi kordi, mil Prantsusmaa küpset ujuvtuulikute kogemust valmistatakse ette suures mahus rakendamiseks Põhja-Euroopas, mis on juba pälvinud rahvusvahelist tunnustust.
„See on midagi enamat kui üksik tuulepark,“ märgib Vidjajev. „Avara toimib sillana Eesti innovatsiooni ja Euroopa oskusteabe vahel, aidates Läänemerel saada tõeliseks taastuvenergia keskuseks.“
Ujuvtuulikud: Eesti avamere potentsiaali avamine
Ujuvad avamere tuulepargid kujutavad endast suurt edusammu inseneriteaduses, võimaldades tuulikutel töötada sügavamates ja tuulisemates vetes, kus püsivad vundamendid on vähem praktilised. Avara piirkonnas ületab vee sügavus Saaremaast läänes kiiresti 50 meetrit, muutes ujuva tehnoloogia eriti asjakohaseks. Samal ajal võivad projekti tulevased etapid hõlmata ka põhja kinnitatavaid vundamente seal, kus merepõhja tingimused seda võimaldavad, luues tasakaalustatud ja kohandatava tehnilise kontseptsiooni. Tuulepargi paigutus, sealhulgas kasutatav tehnoloogia, otsustatakse pärast mõjude hindamist ning keskkonna- ja tehnilisi uuringuid.
Ujuva lähenemisviisi peamine eelis on see, et tuulikud pannakse kokku sadamas, mitte avamerel. See tagab ohutumad töötingimused, vähendab vajadust raskete paigalduslaevade järele ning pakkub stabiilset tööhõivet ja tööstuslikku tegevust kohalikele kogukondadele. Pärast kokkupanemist pukseeritakse valmis seadmed nende ankurdamiskohtadesse ja ühendatakse võrguga.
Ujuvate platvormide modulaarsus pakub pikaajalist paindlikkust — neid saab ümber paigutada, täiustada või kohandada vastavalt muutuvatele tehnilistele või turvavajadustele.
„Võimekus tuulikuid sadamarajatistes ehitada ja mobiliseerida tugevdab nii meie kohalikku tööstust kui ka energiajulgeolekut,“ märgib Nikon Vidjajev. „Mobiilsem energiasüsteem on tuleviku jaoks ka turvalisem.“
Majanduslikud ja tööstuslikud kasud
Lisaks elektri tootmisele eeldatakse, et Avara tugevdab Eesti laiemat merendus- ja tööstusökosüsteemi. Projekt aktiveerib kohalike tarnijate võrgustiku — alates sadamaoperaatoritest ja logistikafirmadest kuni metallitööde, betooni- ja elektripaigaldusspetsialistideni —, luues väärtusahela, mis ulatub rannikust palju kaugemale.
Tuulikukomponentide ettevalmistamine maal annab sadamatele uue pikaajalise funktsiooni tööstuslike integratsioonikeskustena, mis ühendavad inseneriteaduse, digitaalsed juhtimissüsteemid ja keskkonnaseire ühte raamistikku. See toob kahtlemata riigile suurimat kohalikku kasu, pakkudes tööhõivet, kuid aidates ka moderniseerida Eesti ranniku infrastruktuuri, tehnilist haridust ning luua alust tulevastele avamere arendustele piirkonnas.
„Kohaliku ettevalmistuse iga etapp lisab meie majandusele vastupidavust,“ ütleb Nikon Vidjajev. „Eriteadmised, mida me praegu arendame — edasijõudnud materjalide, avamere kokkupaneku ja sadamalogiistika alal —, määratlevad Eesti rolli Läänemere taastuvenergia tarneahelas aastateks.“
Energiajulgeolek ja võrguühendus
Lisaks tehnilisele innovatsioonile annab Avara käegakatsutava panuse Eesti energeetilisse sõltumatusse. Kuni 900 MW võimsusega tuulepark suudaks katta olulise osa Eesti praegusest elektrinõudlusest, aidates asendada imporditud fossiilset tootmist.
Projekt toetab käimasolevaid võrgu tugevdamise algatusi Saaremaal, kus 330-kilovoldise taristu tugevdamine vähendab ülekandekadusid ja langetab tulevikus liitumiskulusid kõigile. Samuti võimaldab see otsest juurdepääsu nii Eesti kui ka Läti võrkudele. Tugevam võrk suurendab ka süsteemi stabiilsust, parandab elektrihinna prognoositavust ja valmistab Eestit ette piirkondlikuks energiakaubanduseks ühendatud Balti turul.
Kombineeritud mõju on vastupidavam, taskukohasem ja kliimaneutraalsem energiasüsteem — kooskõlas energiamajanduse arengukavaga aastani 2035 (ENMAK 2035).
Eesmärkidest teostuseni
ENMAK 2035 raames on Eesti eesmärgiks saavutada 2035. aastaks vähemalt 80 protsenti taastuvenergiat elektritarbimises ja täielik kliimaneutraalsus aastaks 2050. Praktikas on nii valitsusel kui ka tööstusel ühine siht jõuda 100-protsendilise taastuvenergia tootmiseni varem, kui turutingimused ja tehnoloogia kulud seda võimaldavad. Ujuvtuulikute võimsus, nagu Avara oma, toob selle eesmärgi käeulatusse.
„Iga uus megavatt Eesti vetesse ehitatud avamerevõimsust tähendab suuremat stabiilsust ja kindlustunnet kogu piirkonnale,“ ütleb Vidjajev. „See tõestab, et rohepööre ei puuduta ainult kliimat — see puudutab majanduslikku suveräänsust ja tehnoloogilist juhtpositsiooni.“
Keskkonnavastutus
Ujuvvundamentidel on suhteliselt väike füüsiline jalajälg, mis vähendab häiringuid mereelupaikadele ja ranniku ökosüsteemidele. Samuti tähendab suurem ujuv ala pinna lähedal seda, et sinna hakkab kogunema taimestik ja loomastik. Projekti keskkonnamõju hindamine hõlmab põhjalikke uuringuid lindude rände, kalapopulatsioonide ja veealuse akustika kohta, tagades vastavuse ELi keskkonnadirektiividele.
Konsortsiumi lähenemisviis põhineb kolmel põhimõttel:
paindlikkus — et kohaneda kiiresti keskkonna- ja tehniliste tulemustega;
dialoog — et säilitada läbipaistev koostöö ametiasutuste ja kogukondadega;
avatus — et jagada nii edusamme kui ka väljakutseid nende ilmnemisel.
Kohalik kaasamine jätkub kogu lubade andmise etapis, luues usaldust Saaremaa elanike ja merenduse sidusrühmadega, edendades samal ajal ühist nägemust säästvast arengust.
Vaadates tulevikku
Avara järgmised sammud hõlmavad keskkonnamõju programmi lõpuleviimist, insenerprojekti täpsustamist ja sidusrühmadega dialoogi jätkamist. Ehitus võiks alata pärast lubade saamist selle kümnendi lõpus.
Tööle hakkamisel varustab tuulepark puhta elektriga kümneid tuhandeid kodusid ja ettevõtteid, kinnistades samal ajal Eesti positsiooni piirkondliku teerajajana ujuva avamere tehnoloogia valdkonnas.
„Avara asukoht valiti teadlikult,“ selgitab Nikon Vidjajev. „See asub väljaspool Saaremaa nähtavat horisonti, mistõttu see ei mõjuta saare maastikku. Kuid sellel on ka strateegiline põhjus — täna on suurem osa Eesti elektritootmisest koondunud Venemaa idapiiri lähedale Ida-Virumaale. Arendades avamere tootmisvõimsust lääne pool, aitame tasakaalustada riigi energiasüsteemi, tugevdada julgeolekut ja viia tootmise sinna, kus see on loomulikult kõige võimsam — avatud Läänemerele.“
